Autor: Kristel Sverdlik
Illustreerinud: Liisu Tool
Kirjastus: KreekaPähkel OÜ
Ilmumisaasta: 2022
Lehekülgi: 132
Alberti jõuluootus on üks neid jõuluraamatuid, mida me ei suuda riiulist ära panna isegi suvel. Hästi eluline ja suurepärase suhtumisega raamat.
Esimene asi, mis pilku köidab ja lastele väga meeldib, on sisukord. Kohe kaane siseküljel on terve detsembri jagu peatükke ning igast ühest on ka iseloomustav pildike. Sellisel moel on lastel ja tegelikul ka endal hästi mugav leida lugu, mida parajasti lugeda soovid. Meie lugesime esimesel korral raamatu algusest lõpuni, aga see sobib imehästi ka peatükkide kaupa lugemiseks. Nüüd ongi saanud traditsiooniks, et kui loeme Albertit, siis mõlemad lapsed saavad valida nt kaks lugu ja see valimine on väga oodatud ning oluline protsess!
Kõik peatükid on seotud erinevate tegevustega, mis on seotud jõulude ja nende ootamisega. Omajagu on sisse toodud ka meie rahva traditsioone. Lapsi näiteks väga inspireeris toomapäeva traditsioon, kus vanad eestlased meisterdasid Tahma-Toomase ja sokutasid salaja naabrite majja. Sel aastal on neil kindel plaan Tahma-Toomast kellelegi sokutama minna.
Mis minule selle raamatu juures kõige enam meeldib, on lastesse suhtumine ning lood, millega on kerge samastuda. Väikestel lastel tuleb kergesti peale pahameelt, kui miski ei õnnestu, või ärevus uute asjade proovimisega. Samas on see normaalne nähtus ning riidlemise või eiramise asemel on siin raamatus kasutatud tunnete peegeldamist ning lapsele keerulisel momendil toeks olemist. Seejuures ei pea lapse eest probleeme lahendama ning piirid saavad olla paigas.
Iga laps, kes soovis mandariini süüa, võttis ühe ja ootas järjekorras oma korda, et mandariin ära pesta. Väike Martin ei suutnud järjekorras oodata ja tahtis teistega koos pesta. Ta hakkas nutma, kui ta koos teistega kraani juurde ei mahtunud. Alberti kraanikauss on aga väga väike ja seal on mugav toimetada vaid ühel lapsel korraga. “Martin, ma näen, et sa tahad ka juba mandariini pesta,” ütles Martini ema. “Sa pead ootama, kuni tuleb sinu kord. Oodata on vahel tõesti väga raske. Ma ootan koos sinuga.”
Elutruuks teeb raamatu veel see, et ka täiskasvanud ei suuda alati käituda nii nagu nad oleks soovinud. Peale väsitavat päeva koju sõites ärritub ema üks hetk laste peale. Oluline on aga see, et ta tunnistab, et reageeris nii nagu ta tegelikult ei sooviks ning vabandab laste ees. Oi kui oluline asi, mida lastelt pidevalt oodatakse, aga täiskasvanud tihti ise kuidagi teha ei oska.
6-aastase tagasiside: “See on väga vahva raamat, sest saad kaasa teha nende tegelastega. Mõtled, mida teha võiks ja siis võtad selle raamatu ja hakkad lugema. Siis tuleb igasuguseid ideid, mida ise ka teha. Näiteks rasvapalle või fotonurga. Kõige lemmikum lugu oli jõuludisko, sest seal oli väga ilus illustratsioon. Selline natuke tumedam, aga minu lemmikute värvidega.”