Autorid: Mika Keränen ja Contra
Illustraatorid: Elina ja Joonas Sildre
Kirjastus: Keropää OÜ
Ilmumisaasta: 2023
Lehekülgi: 48
Laenutasime selle raamatu puhtalt kaanepildi ja jalgpalli temaatika pärast, mis parajasti nooremale lapsele huvi pakub. Alles lugema asudes selgus, et tegu on värsivormis teosega, mis oli vahva üllatus. Meie lastele on luuletused ikka meeldinud, aga praegu on hirmus janu juturaamatute järele. Samas sobivad suurepäraselt ka nö luulevormis juturaamatud, mille peale pole ma lihtsalt nii tihti sattunud.
Raamat räägib sellest, kuidas koer leidis kummalise kera, mis hiljem selgus, et on jalgpall. Meie neljasele hirmsasti meeldivad need kohad, kus midagi on ju ilmselge, aga raamatu tegelased ei saa kohe mitte midagi aru. “Äh! See on ju jalgpallll!”, kostab kohe lustlik hõige kõrvalt. Ja muidugi hästi mõnusad illustratsioonid. Nii vähesega on antud edasi meeleolu ja emotsiooni. Need kohkunud ja hämmingus loomad seal palli ümber on ikka maru tabavad.
Lõpuks algab pallimäng, kuhu on kaasatud ka tüdruk nimega Herta ja tema vanaisa. Väravasse saamine pole aga sugugi lihtne, sest keegi ei taha kuulata siili antud nõuannet. Meie 6-aastasele pakuvad huvi igasugu müüdid ja muistendid ning see siilike seal põõsas tuletas jälle meelde Kalevipoja. “See on juba uuem lugu vist, sest siil ei olegi enam paljas…”.
Mulle tohutult meeldis, kuidas üks raamat on põiminud luuletuse ja jalgpalli, lisanud sinna vihjeid meie rahvuseeposest ning kokku on tulnud lapsi väga köitev raamat, mis läheb ikka uuesti ja uuesti korduslugemisele.
6-aastase tagasiside: “Mulle meeldis kõige rohkem lõpp, kus teine tüdruk tuli. Tahaks teada, kuidas lugu edasi läheb, kuidas lapsed laagrisse lähevad ja mis seal toimub. Just läks põnevaks.”
4-aastase tagasiside: “Väga meeldis. Laenutaks seda järgmine kord ka. Mulle meeldis, et on luuletusena kirjutatud. Kõik kohad meeldisid.”