Üks lihtne ja vahva mäng, mida lastega looduses teha, on taimememoriin.
Meie pere lemmik on lehememoriin, kuid sama põhimõtet saab kasutada ka õite, viljade või isegi terve taimega mängimiseks.
Kuidas mäng käib?
Alustuseks korjab mängujuht ümbritsevast loodusest hulga erinevaid objekte. Mina kogusin lastele lehti ja panin need munakarpi. Nii oli neid mugav kaasas kanda ning tuul ei pääsenud neid minema viima. Muidugi saab mängida ka ilma karbita.
Nooremale lapsele valisin alguses pigem erilisema kujuga lehti, mida on lihtne leida. Vanema jaoks korjasin sarnasemaid lehti, et mäng oleks väljakutsuvam.
Kui kõik lehed on koos, algab otsimine: mängija peab leidma aiast või metsast samasuguse lehe ja tooma selle paariliseks. Kui laps on juba osavam, võib lisada lisaülesandeid – leida õige taim ja nimetada see.
Avastamisrõõm
See mäng on põnev ka täiskasvanule. Kui hakkad lehti tähelepanelikumalt vaatama, märkad, kui erinevad võivad olla pealtnäha sarnased lehed. Otsimisel võib abiks olla ka haistmismeel. Näiteks meie mängus ei suutnud lapsed algul mustsõstra lehte ära tunda, kuid nuusutades said kohe vihje ja leidsid õige põõsa üles.
Sageli juhtub nii, et lapsed tahavad pärast ise mängujuhiks hakata ja üksteisele otsimiseks uusi lehti koguda või mängu edasi arendada.
Mängu edasiarendused
- Lõhnamemoriin – Lapsed hakkisid maitsetaimi ja muid lõhnavaid taimi väikesteks tükkideks, nii et kuju järgi ei saanud taime ära tunda. Seejärel tuli lõhna abil aiast paariline leida. Mängu saab teha ka kinniste topsidega või silmad kinni nuusutades, aga mõnikord pole erilisi ettevalmistusi vajagi.
- Tükk-memoriin – Lapsed rebitasid lehest välja väikese tüki, nii et kogu kuju polnud näha. Nii tuli taim ära tunda hoopis lehe mustri ja värvitooni järgi. Üllatuslikult selgus, et vaarika lehe alumine pool on meie aias üks väheseid, mis on ülemisest poolest oluliselt heledam.
Sellised mängud loovad nii lastele kui täiskasvanutele avastamisrõõmu, arendavad tähelepanu ja ärgitavad märkama looduse väikseid detaile.